MÄNGIME VABADUSSÕJA LOO SUUREKS

Millega me tegeleme?

New Freedom Studio arendab käigupõhist strateegiamängude platvormi, mille eesmärk on anda žanrile uus nägu ja hingamine.

Sari, mida arendame, kannab nime “Viimane pingutus” ning koosneb eri peatükkidest, mis panevad ressursside haldamise, üksuste juhtimise ja poliitiliste otsuste langetamise kaudu mängija oskused proovile. Olulist rolli mängivad nii strateegiline kui operatiivtasand ning võidu saavutamiseks tuleb langetada keerulisi otsuseid unustamata laiemat poliitilist pilti ega jätta juhuse hooleks suhteid suurriikidega.

Oleme Eesti mängustuudio, sellepärast räägib “Viimase pingutuse” esimene osa 1918-1920 toimunud Eesti Vabadussõjast.

Pilkupüüdva värvilahenduse ja disainiga mängus otsustab mängija mitte ainult noore Eesti riigi saatuse üle, vaid kaalukausil on terve oktoobrirevolutsiooni tulevik.

#

Miks Vabadusõda?

Meie ajalookonsultant Lauri Vahtre sõnul oli Eesti Vabadussõda (1918-1920) üks Vene impeeriumi lagunemise käigus toimunud rahvuslikest vabadusvõitlustest.

Eesti Vabadussõda oli hämmastav Taaveti võit Koljati üle ning selle tagajärjed püsivad Kesk- ja Ida-Euroopas tänaseni. 1918. aasta veebruaris kuulutati välja Eesti Vabariik, kuid selle okupeerisid kohe Saksa väed. 1918. aasta novembris alistus Saksamaa liitlastele ja Saksa armee asus Eestist lahkuma. Sisse tungis Punaarmee eesmärgiga jõuda Saksamaani ja käivitada maailmarevolutsioon.

Kuid eestlased hakkasid südilt vastu, organiseerisid kiirelt oma sõjaväe ja tõrjusid Tallinna alla jõudnud Punaarmee juba mõne nädalaga tagasi Eesti piiridele. Olulist abi andsid Eestile Soome ja Inglismaa, hiljem osutusid liitlasteks ka Vene valged.

#

Meie võit

1919. aasta kevad möödus rasketes lahingutes, mille käigus suurema osa Lätist hõivanud Punaarmee üritas Eestisse tungida lõunast. Kuid Eesti armee pidas survele vastu. Suvel astus tegevusse Vene valgete Loodearmee, mis tegi kaks katset vallutada Petrograd. Katsed küll nurjusid, kuid Eesti armee sai sõjategevuse Eestist välja kanda, hõivates nt Pihkva.

Ilmus aga uus oht: Läti langes Saksa vabakorpuste võimu alla. Nii eestlaste kui lätlaste õnneks õnnestus Eesti armeel 1919. aasta juunis Saksa üksuste üle hiilgav võit saavutada ja oht kõrvaldada. Aasta lõpp möödus ägedates piirilahingutes, mis olid eriti rasked Narva jõe joonel. Kuid taas pidas Eesti armee ülekaaluka vaenlase survele vastu.

2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Vene Tartus rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.